puult, mis muutsid vee värvi. Keiser otsustas vedelikku proovida ja oli meeldivalt üllatunud selle joogi maitsest ja ergastavast mõjust. (Gladstone 1890:6-7) Tee Jaapanis ja suured teemeistrid Tee oli Jaapanis tuntud juba enne Kamakura ajastut (1185-1338). Esimesed kirjalikud märkmed pärinevad aastast 729 kui keiser Shmu kostitas sadat munka teega. (Gladstone 1890: 10) Tee populariseerimine omistatakse tavaliselt Eisaile, Zen'i õpetajale, kes tõi kaasa teepõõsa seemneid Hiinast ning lasi neid kultiveerida oma sõbra kloostris Kyotos. Oma teeramAatus ,, Kissa Yyki", mis valmis aastal 1211, kirjeldab Eisai tee meditsiinilisi omadusi, näiteks pohmelliravimina, selle stimuleerivatest ja virgutavatest omadustest ning positiivsest mõjust vaimule ning paljugi veel. Samuti kirjutab autor, et teed, mis oli tehtud tema kaasatoodud taimedest, esitleti shogun Minamoto Sanemotole, kes oli sel hetkel haige.
umbes 21 000 templit ja liikmeid umbes 9 miljonit. Ta rõhutab vajadust vabaneda sotsiaalsetest köidikutest. Zen-budismi juured ulatuvad Indiasse, kuid tekkis 6. sajandil Hiinas. Jaapanisse jõudis 12-13 sajandil, esialgu oli ta mõju suhteliselt piiratud. Pikapeale kujunes 3 zen-budistlikku sekti: 1. rinzai sekt, mille tõi Jaapanisse Hiinast 1191 Eisai (1141 1215). Ta rajas 2 templit üke Kyotosse ja ühe Kamakurasse, kuid need funktsioneerisid kui neo- konfutsianistlikud koolid. Eisaile omandatakse ka tee tseremoonia Jaapanis, ta on kirjutanud essee "Joo teed ja pikenda elu". Eisail ja ta järeltulijatel suur tähelepanu maa kultuurilisele arengule, kuid mitte lihtinimesele. Rinzai sekti järgijatel olid 13-14 sajandil rasked ajad, sest neid jälitati ametivõimude poolt. Nad said siiski sõjaväe juhtide soosingu ja kamakura perioodil riigiusundi aupaiste. Hashikaga perioodil 14- 16 sajandil ehitati igasse provintsi1 zen-budistlik tempel, mis arendas suhteid Hiinaga.
annaabi.ee 
