Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja töö kaudu positiivset suhtumist õppetöösse, muutes õppetöö vaheldusrikkamaks ja suhtlemise sõbralikumaks. Leppimatult suhtuda kooli kodukorra eiramisse. Jätkata iganädalast puudumiste fikseerimist ja põhjenduste nõudmist koolikohustuse mittetäitmisel. Tõhustada õpilase, lapsevanema ja õpetaja koostööd eesmärgiga saavutada suhetes usalduslikkus ja sõbralikkus. Kasvatada õpilasi isamaalises vaimus, õpetada austama riiki ja selle sümboolikat. Kasvatada haritud, kõlbelist, teotahtelist, oma eluga toime tulevat, julget ja vaba isiksust. Pädevused :
1882 allkirja Aruanded 2007. aasta rahvusvaheline usuvabaduse aruanne Eesti kohta Avaldaja: demokraatia, inimõiguste ja tööga seotud küsimustega tegelev amet Usuvabaduse staatus Juriidiline ja poliitiline raamistik Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud. Riik püüdleb kõikidel tasanditel selle täieliku kaitsmise poole ning suhtub sallimatult selle õiguse eiramisse nii riiklikus kui ka erasektoris. Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut Eestis ei ole. Individuaalset ja kollektiivset usuvabadust otseselt või kaudselt reguleerivaid seadusi ja määruseid on teisigi. Usuliste ühenduste tegevust reguleerivad kirikute ja koguduste seadus ning mittetulundusühingute seadus. Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad registreeritakse linnakohtutes.
annaabi.ee 
