valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi esindajate juhtimisel. Üle 18aastased kodanikud pidid seatud tähtaegadel ilmuma komisjonide ette omale nime valima. Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922). Komisjoni esimehe Samuel Sommeri aruande kohaselt (Postimees 13.08.1923, 14.08.1923) anti seal kokku 5329 isikule 1278 perekonnanime. Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks
täitmist ta võib nõuda teistelt ja mida ta võiks neile ka selgitada."24 Tuleohutusnõuded täidavad kolme eesmärki: · nad sätestavad, mida ollakse kohustatud tegema või mis on keelatud. · nad annavad aluse nõuda kõigilt füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt määratud kohustuste täitmist ning keelatud tegevuse lõpetamist. · nad annavad aluse vastutuselevõtmiseks tuleohutusnõuete eirajatele.25 Metsatulekahjude vältimiseks ja ennetamiseks on kehtestatud ka tuleohutusnõuded. Keelatud on: · suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg. · lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.