jõuda. Koostöömängud: * soodustavad ühist võidu planeerimist *leiab aset mängijate vaheline mõttevahetus *on põhiliseks mõisteks üheskoos. 15.Psühhomotoorne mäng esimesel eluaastal. See pole mäng vaid ette valmistus mänguks 0-2.e.a. Erakordselt tähtis on ema ja lapse suhe. Selliseid mänge nim. funktsionaalmänguks. Funktsionaalses mängus on keha funktsiooonide rakendamine ja harjutusmängude sisuks on esemetega tegelemine ja harjutamine. Einsiedler nimetab neid mänge psühhomotoorseteks, sest lapsed õpivad tundma esemete ja tegevuste vahelisi põhjuslikk seoseid. Mänguasjad on erinevad suured- väikesed, häält ja heli tekitavad. Laps peab saama neid käes hoida.. 16.Väikelapse ümbolmäng ja selle olemus. Esimese eluaasta lõpul orjenteerub laps ümbritsevas maailmas ja käsitleb esemeid vastavalt nende funktsioonidele. mõistab, et N: tass on selleks, et sellest juua, tol , et istuda
Mängu kujunemine lapseeas. Mäng ja uurimine Tähtsus isiksuse arengus- Mäng peegeldab lapse arengut. Eelkoolieas lapse juhttegevus ja oma erinevate liikidega läbib lapse kõiki tegevusi. On elus tarvilike toimingute eelharjutus, käitumisviiside kogum, mille elemente mõningate vajadustega kombineeritakse. Mängu kujunemine lapseeas · Psühhomotoorne mäng varajases eas Bühler- funktsioonimängud Pieget- harjutusmängud Einsiedler- psühhomotoorne mäng Väikelapse esimesteks leludeks on tema käed- jalad, suu ja hääl. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Kukumängud Pallimängud (väikeste erinevast materjalist pallikeste haaramine) Esimese eluaasta lõpus on laps võimeline ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi.
annaabi.ee 
