Republik (DDR) und der Kirche. Die Regierung der damaligen DDR versuchte mit aktiven Repressionen, den Einfluss der Kirchen zurückzudrängen. Die Kirche war das Zentrum des Wiederstands gegen die DDR Regierung den existierenden Staatsapparat so spielte es auch eine entscheidende Rolle im Wendeprozess das im Jahre 1989 stattfand. Die Konfirmation Angelas fand im Jahre 1967 statt. Ein Jahr danach wurde Merkel ein aktives Mitglied der Sozialistischen Einheitspartei Deutschlands Jugendorganisation "Freie Deutsche Jugend" (FDJ). Im Jahre 1973 machte Merkel an der Erweiterten Oberschule (EOS) "Hermann Matern" in Templin ihre Abitur und begann im Anschluss ein Physikstudium an der Universität Leipzig wo sie Kontakte zur Evangelischen Studentengemeinde schuf. Durch die Hochzeit mit dem Physikstudenten Ulrich Merkel im Jahre 1977 nahm Angela Merkel ihren heute bekannten Familiennamen Merkel an. Die Ehe der Beiden wurde im Jahre 1982 geschieden.
Pärast II maailmasõda oli antifasistide püüdeks fasismi ning antisemitismi taassünni vältimine, mis siiski ei õnnestunud. Saksamaa Demokraatliku Vabariigi põhiseaduseks oli 1968.aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Riigis oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik). Riigi valitsev partei oli nagu juba ülal mainitud Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands )(SED). Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED) juhtorganiks Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SSÜ) Keskkomitee (KK) ja selle tegevjuhtkond SSÜ KK Poliitbüroo, kuhu 1989. aastal kuulusid: Erich Honecker, Hermann Axen, Hans-Joachim Böhme jt. Kuna Ida-Saksamaal valitses karm kommunistlik kord, siis väga palju rahvast põgenes riigist. Põgenike väljavooluga kaotas riik
Selle pealinnaks sai Ida-Berliin (kuna Berliini linn asus keset nõukogude tsooni, siis ei olnud võimalik Saksamaa LV pealinna seal hoida, seetõttu Lääne-Saksa valitsus resideerus Bonnis). Saksa DV jäi sotsialismileeri riikide hulka ning oli NSV Liidu mõjusfääris kuni 1990. aastani. Ida-Saksamaa (edaspidi DDR) valitsus sarnanes teiste kommunistlike riikide valitsustele. Valitsev partei oli Saksa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands = SED), mille peasekretär oli riigi tähtsaim mees. SED loodi aprillis 1946 kommunistliku partei ja SPD Ida-Saksamaa haru ühinemisel (see ei olnud väidetavalt päris vabatahtlik). SED deklareeris end marksistliku-leninistliku parteina, ehk siis NLKP liitlase ja mõttekaaslasena. Partei juhtis riiki, kõik teised riigivõimuorganid olid partei poolt määratavad. Ida-Saksamaal ei olnud puhast üheparteisüsteemi, formaalselt oli parteisid päris palju, aga nad
annaabi.ee 
