Sain temaga tuttavaks tänu Hansa liidule. Ta kutsub mind õhtul sauna. Kuna tunnen end üsna väsinuna ning täna oli kauplemine samuti hästi läinud, siis lubangi endale veidi lõõgastust ja nõustun tema ettepanekuga. Söök söödud ja plaanid tehtud, suundun tagasi võõrastemajja. Viin karusnahad ja siidi sinna ära. Panen nad igaksjuhuks madratsi alla, sest mine tea, millised inimesed siin on. Sain temaga sama söögikoha ees kokku, kus õhtupoolikul einestasime. Saunas oli mõnus - sai palju muljeid vahetada ning ka tarkusi ja nippe teada. Jõudsin nüüd äsja taas võõrastemajja. Olen rampväsinud ning heidan kohe voodisse. Oh, tuli meelde pean kontrollima kaupade olemasolu. Õnneks on need ilusti madratsi all olemas. Homme plaanin sõita koju. Nüüd aga magama.
Ja metsad muutusid järjest tihedamaks ja pimedamaks. Me kõndisime hanereas: Kabrevitsi kõige ees, siis Andres, siis mina, siis Jastiin ja kõige lõpus John. Kabrevitsi raius oma matseetega meile teed. Tee mägedesse oli väga pikk. Päike oli juba väga, väga kõrgel kui me metsadest puhtale ja tühjale mäeseljandikule välja jõudsime. 17 Jutustus Modsiogost Mäeseljandik oli lausa vapustav! Küll kivine, aga samas jälle rohetas mõnest kandist ka. Me puhkasime ja einestasime. Kabrevitsi leidis aega ka meile natuke jutustada sellest mäest ja selle asukatest. "Jah, omal ajal elas siin kuulsaid nõide ja vapraid hingi," alustas ta oma jutustust. Just see lugu jäi mulle hästi kõrvu. "See mägi oli ka võimsam kui praegu. Üks "nõid" elab praegugi siin mäel. Selle nõia juurde me täna lähemegi. Aga see on teine jutt. Tal oli poeg nimega Modsiogo. Ta oli pool-nõid pool-inimene. Aga see oli uskumustel ja oletavate seaduste vastu. Poisi isa oli inimene
annaabi.ee 
