Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat Artur Sirk (1900-1937). Riigipööre 12.märts 1934, teostasid Päts ja Laidoner. 6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna
lähedasemetale. Järgmiseks Põllumeestekogud (23), Asunike Koondus nimekrijad kogu Eestis (14), Tööerkond (13), Rahvaerakond (8), Vasaksotsialistid (6), Kristlik Rahvaerakond (5) tsentrumierakonnad tegid läbi pideva languse. 1923 oli nende algatusel toimunud rahvahääletus usuõpetuse kohta ja olid oma populaarsuse tipul, mida enam 1926 ei olnud. Venelased (3), Sakslased (2), .... . poliitiline stabiliseerumine võrreldes II RK valimistega. Karl Einburd (?) parlamendi etteotsa. Sotsialistid keeldusid valitsusjuhi kohta vastu võtmast. Riigivanem leiti edaspidi vaba kokkuleppe tulemusel erakondade vahel. Esimesena sai ülesande valitsuse moodustamiseks Jaan Teemant tema II valitsus. Koalitsioon erilisi muudatusi läbi ei teinud. 2 liiget vahetati välja. Teemanti II valitsuse puhul on kõige huvitavam alles tema ametist lahkumine. Koalitsiooni lagunemist justkui polnudki. Probleeme hakkas
annaabi.ee 
