kaasa põhimõtteliselt uue olukorra Riigikogus. Kui varem oli parlamendis umbes kümme erakorda, kes kõik võisid osaleda valitsuse moodustamisega, siis nüüd oli otsustav roll vaid kolmel erakonnal ning väiksemad erakonnad mängisid järjest ebatähtsamat osa. Kuid erakondade ühinemine ei toonud kaasa endaga poliitilist stabiilsust, vaid killustus just süvenes. Seda on näha valitsuse moodustamise raskusest. Nii kulus Karl Einbundil oma kabineti moodustamiseks 29 päeva ja 76 päeva pärast kukkus ta koalitsioonivalitsus kokku. Järgnes 29 päeva valitsemiskriisi, mis lõppes Konstantin Pätsi 3 4. valitsuse ametisse seadmisega. See valitsus oli nn. usaldusvalitsus, mis pidi olema poliitiliselt erapooletu ja loodi isikliku usalduse alusel riigivanema ja tema ministrite vahel
taas. Väideti, et Einbund viis ellu kõik Pätsi ja Laidoneri otsused, teised väitsid, et hoopis Einbund on ideede genereerija ja elluviija. Pälvis tähelepanu juba oma eismese sõnavõtuga väitis otseslt, et Eestis on tegemist autoritaarse valitsusega, lisas, et autoritaarsus on välja kujunenud pol situatsioonist johtuvalt, see on ainus viis kriisist väljumiseks. Juba paar päeva hiljem sisekaitse ülemaks ja peaministri asetätijaks. Esimene küsimus, mis Einbundil lahendada tuli, oli seotud kaitseseisukorra jätkamisega. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Kaitseseisukorra pikendamine valitsuse otsusega tegitas esimest korda tõsisemat resonantsi kogu ük-s. Arvas, et ei oleks tohitud parlamenti eirata, nõuti RK taas kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu
annaabi.ee 
