arvamustes. Kuid siin ongi nüüd problemaatiline punkt Parmenidese mõtlemises – mingis tähenduses on ka need “käimatud rajad” ju olemas, kui tavalistel inimestel on võimalik neid pidi käia. Teine Parmenideselt pärit fragment annab edasi neid jumalanna sõnu, mis paistavad seda käsitlust kinnitavat: Vaja üteldagi ning mõteldagi (noein) olev ise (to eon) olemas. ON olemas ometi olemine (esti gar einai). Ei miskit (olematut) ei ole. Seda lasen sul lausuda. Esiti juhatan sind sellelt küsimise teelt, siis aga tollelt, mida surelikud, olemata midagi näinud (midagi teadmatuna) sõtkuvad, kahepäised: nõutus nende rinnus ajab ekslevat meelt; nii ajelevad nad, kurdid, samuti sõgedadki, jahmatatuna, vahet-tegematu sugu, kes on pidanud olla niikui mitte olla selleks samaks ega mitte selleks samaks. On tagasikäänduv nende kõigi teekond. (DK B 6) Tlk. Tõnu Luik.
TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus). TÕDE vastuste teadmine küsimustele 1,2,3,4. TARKUS vastuste otsismine küsimustele 1,2,3,4. OLEMUS kr eidos ehk vorm (morphe) ehk see, mis teeb asja selleks mis ta on (to ti en einai). ESE asisuseta asi, mida saab enda ette asetada 12.Aristoteles loogika (analüütika) ja filosoofia (metafüüsika) erinevusest. Teos "Metafüüsika" koosneb 14 raamatust, tema üliõpilaste poolt konspekteeritud. "Füüsika" "Taevastest" "Eetika" LOOGIKA peetakse loogika rajaks, kuigi ta seda mõistet ei kasutanud teaduste klassifitseerimisel (teoreetilised: I filosoofia metafüüsika, II filosoofia mate ja
annaabi.ee 
