oluliselt erinevad Kanti filosoofilise õpetuse lähte-eeldustest. Joonte võrdpilt; “hüpoteetiline” ja dialektiline mõtlemine. Siin võrdleb Platon tunnetuse valdkonda joonega, mis on kahekordselt jagatud. Esimese jagamise järel tekkivad joonefragmendid tähistavad vastavalt doxa ja noesis`e, arvamuste ja mõistusmõtlemise, valdkonda. Need on omakorda jagatud veel kaheks. Arvamuste valdkond jaguneb usu (pistis) ja sarnasuse (eikasia) valdkonnaks. Usk tähendab siin mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on üks peamisi allikaid, kust pärinevad inimeste arvamused. Sarnasust kui arvamuste allikat võib tõlgitseda arusaamade kujundamisena analoogia põhjal. Kohates midagi senitundmatut, otsime sellele midagi sarnast oma varasemast kogemusest ja kanname tuntu tõenäosuse alusel üle tundmatule
Mõtledava valla alla kuuluvad Päike, mis sümboliseerib head ideed. Looduslike asjade varjud aga sümboliseerivad matemaatilisi objekte. Nägemise kaudu ilmuv valda kuuluvad lõke koopas, mis sümboliseerib Päikest. Tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid. Ning tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutisi. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eritab nelja teadmise astet. eikasia - kujutlen ennast teadvat. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema seda käsib. pistis - usun millessegi. Näiteks, kuna tuba on must peab seda koristama. dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must. noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna muidu ma ei leia enam midagi ülesse ja kõik asjad, mis tuppa satuvad lähevad mustaks. 6
annaabi.ee 
