itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj) • rajati mitmeid hollandi stiilis losse • nt kronoborgi loss • frederiksborgi loss -prantsuse aed (sümmeetria) barokk ja rokokoo (17.saj-18 saj.) • arhitektuuris baroklik klassitsismi • N.M. Eigtved -8-kandiline Amalienborgi väljak Kopenhaagenis, mida ümbritses .... skulptuur • j.f. Saly frederik V ratasmonument... maalikunst • k.g. Pilo (rootslane) 1742-1772 taani õuekunstnik portreedes rokokoolik koloriit nt. Kuninganna Louise portree • n.a. Ablidgaard rahvuslik maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad(detalili vaba taust) • j.juel-portreed, maastikud, olustikumaal klassitsism • skultruur: B. Thorvaldsen-külm, kõle
hollandi vanaklassitsism ) on omane ka teistele 17. saj. arhitektidele. 17. sajandi tähtsaima ehitusmeistri P. Vingboons`i (1621-98 ) on loodud end. Trippenhuis ( nüüd TA hoone, 1662 ) ja hulk tagasihoidliku arhitektuurse dekooriga kodanikemaju. 1. saj. lõpu ja 18. saj. ehituskunstis ilmneb prantsuse arhitektuuri mõjusid ( eriti Louis XIV stiil ). Hollandi kaine ja tasakaalustatud barokiajastu arhitektuur sai eeskujuks Skandinaaviamaadela. Taanis esindas sellist suunda N. M. Eigtved ( 1701-54 ), kes andis Kopenhaageni kaheksakandilise Amalienborgi väljaku koos sinna juurde kuuluva nelja ühesuguse fassaadiga hoonega. Rootsi näeb Hollandist sissetulnud mõjusid 17. sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi kuulsaim arhitekt N. Tessin jun. ( 1654-1728 )on Stockholmi kuningalossi ( 1697- 18
annaabi.ee 
