võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent
psühholoogilie olemusena, vaid transendentaalse (transedentaalsus väljaspool meie kogemust) teadvusena. Husserl jaotas tunnetuse kolmeks: psüühiline akt, psüühilise akti tähendus e noema ning psüühilise akti objekt. Husserli fenomenoloogia püüab tegeleda asjade olemusega, sellega, mis on selle tähendus, mitte niivõrd sellega, kas miski on puhtal kujul olemas. Säärast käsitlust teadusest nimetatakse eidetismiks. Husserl jõuab ka järelduseni, et empiiriline kogemus on piiratud viie meelega, ent meie tunnetus on sellest midagi enamat: tänu teadvuse suunatusele suudame erinevaid aspekte tunnetada terviktajuna. Me suudame tajuda asja omadust terviklikumalt kui ainult viie meele kaudu saadult. Samuti kasutab Husserl mõistet eidos e millegi puhas olemus. Inimene muudab fantaasiaga objektide tunnetust, ent see, mis jääb muutumatuks, ongi selle objekti või nähtuse puhas olemus
annaabi.ee 
