kurva, põneva ja poeetilise seltskonna, kellesse on võimatu mitte kiinduda. Lastekirjandus on Rootsi lastekultuuri alus. Lastele loodud kunstiteostele mõeldes tugineb kahtlemata suur osa muusikast, teatrist, kujutavast kunstist ja filmist kopsakale raamatuvirnale. Kaasaegsel pildiraamatul on suur tähtsus lapse tutvumisel kujutava kunstiga. Alates Elsa Beskowi läbilöögist 1897. a. lasteraamatuga "Lugu pisi-pisikesest eidekesest"/Sagan om den lilla, lilla gumman on kirjastused tööle võtnud silmapaistvaid illustraatoreid ja kunstnikke. Kaasaegne pildiraamat kujutab endast kaasaskantavat ning pidevalt uuenevat kunstigaleriid. TEATER Võib täie kindlusega väita, et rootsi lasteteater on lakk-kingad kõrvale heitnud. See, mis veel 1960-ndail aastail oli kõrg- ja keskklassist pärit laste meelelahutuseks, kelle vanemad pakkusid neile teatrit kui jõulukingitust, on tänapäeval muutunud
Ekke otsib ta üles ja pärib talt küsimusi milles tuleb välja, et poisi nimi on ka Ekke ja ta on Ekke poeg. Ekke küsib talt igasugu küsimus reiside ja kaugete maade kohta. Kuid vahepeal on Ekket vanaema Neenu poolt koju hüüatud mitu korda ning lõpuks ta läheb. Ekke järgneb, Neenu on muidugi rõõmus ja lubab peksa anda niimodi selle eest, et jättis poja orvuks ja naise ning ema maha ja läks maailma peale jooma niimodi, et lehk on tunda Ingelandini. Ekkel on lausa kahju eidekesest ja ta alandlikult langetab oma püksid, et Neenu sinna nõrke hoope annab, ise muidugi uhukustab kuidas anids niimodi, et teist korda enam ei taha. Vaheapel on väike Ekke jooksnud ja oma emale Enekenesele rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab
annaabi.ee 
