Seal olid meeleolud vabamad. Edasi suundus ta õppima Müncheni Kunstikooli, pärast mida Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega. Need teosed on luulelised ja intiimsed, tugeva sotsiaalse alltekstiga. Esiplaanil on vihjed ja teatud meeleolu rõhutamine. K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist.
luuletused MKL-ist, kirjuta peamôte: Laul Olegist bôliinataoline lugulaul, pôhineb legendil, kätkeb peamôtet saatus on ettearvamatu, ennustused vôivad täituda, saatuse eest ei pääse Vang vabadusiha kätkev romantiline môtisklus, vabaduse vôrdkuju on kotka lend Talveôhtu nukker ja üksildust kajastav tuisune talveôhtu, kus poeedi kaaslaseks vaid hea ja hell hoidja, hardumuslik meeleolu, poeet ihkaks eidekesega klaase kokku lüüa A. P. Kernile Pühendusluuletus kaunile naisele, kellega P`skinil oli elus vaid paar kohtumist, üks neis öö varjus Mihhailovskoje pärnade alleel. Esineb autori kinniskujund puhta ilu kehastus, autor hindab naise täiuslikkust Madonna Sonett. Pühendusluuletus arvatavalt oma naisele (1830). Täiuslikkus ilmneb autori unistuses omada üht kôige ülevamat figuuri naist, kelle kätel on laps, luuletuses on selle vôrdkujuks neitsi Marja Lunastaja kätel
annaabi.ee 
