ka Hiroshimale heidetud aatomipomm. Iga kiviploki kaal on umbes 2,5 tonni aga mõni plokk on kuni 15 või isegi 70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madlalam (137,3 m), sest tipp on hävinud. Veel andmeid : külgede pikkus 230,37m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m) pindala 5,4 ha umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni Siseehitus Cheopsi püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehtiati ka uus hauakamber, kuna kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Tema püramiidis pole kuninganna hauakambrit. Arvatakse, et oma naistele ehitas ta väiksemad püramiidid oma püramiidi kõrvale. Esmene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30m allpool maapinda aga see ei asu püramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik.
konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil hakati taastama hiinalikke traditsioone. 15. Sajandil ehtiati kivist keiserlik loss Pekingis Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuurteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära ära kasutada
annaabi.ee 
