On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb meredes, kuid osa neist on siirdunud mageveekogudesse ning terve rida liike on kohastunud eluga maismaal. Ammusest ajast ei olnud teod mitte ainult toiduks ja nende kodasid kasutati mitte ainult ehteasjade ning eraldusmärkidena, vaid paljudes piirkondades muutusid nad tähtsaks väärtuste mõõdupuuks ja neid kasutati rahana. 7 Alamklass: tagalõpusesed Tagalõpusesed jäävad vormide mitmekesisuse pooles tunduvalt maha eeslõpusestest, kuid sellest hoolimata moodustavad nad küllalt liigirikka tigude alamklassi. Tagalõpuseste alamklassi kõige primitiivsema ehitusega esindajad on säilitanud mõnes osas sarnasuse eeslõpusestega. Kuid suur osa tagalõpuseste liike on kaldunud
võis olla ka ristituid üksikisikuid, kuid tervikuna piirkond ei kuulunud ühegi kirikuorganisatsiooni võimu alla. Ristimine võis aset leida nii lääne- kui idapoolsete naabrite juures. Milline see usk oli? Kas katoliiklus või õigeusk. Osa eesti keele kristlikust põhiterminoloogiast on vanavene laensõnad: rist, ristima, paast. Idapoolsed eestlased tundsid neid mõisteid enne 13. sajandi algust. Arheoloogilises aines väljendub kristlus peamiselt kaheti - matmiskombestik ja esemete, ehteasjade ikonograafia. Matmiskombestik 11-13. sajandil oli väga eripalgeline. Kristlikud mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline oli muinasühiskond tegelikult. Kuni 19. sajandini käsitleti vallutuseelset ühiskonda väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine
annaabi.ee 
