võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis, kus kujutatud tervik on suurem kui üksikute osade summa. Wertheimer väitis, et taju toimimise mõttes on inimestel olemas teatud kaasasündinud võimed. Jay Appleton seevastu väidab, et ka inimestel on kaasasündinud mälulaadsed pildid maastikest, mis sobivad kõige paremini elamiseks ning kus end turvaliselt tunda. On kinnitatud, et suure laia võraga puud,
Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: [[Kanizsa kolmnurk]]). ==Gestaltpsühholoogia koolkonnad ja peamised esindajad== [[Franz Brentano]] (18381917) [[Carl Stumpf]] (18481936) * [[Wilhelm Dilthey]] (18331911) ====Grazi koolkond==== * [[Christian von Ehrenfels]] (18591932) * [[Alexius Meinong]] (18531920) * [[Stefan Witasek]] (18701915) * [[Vittorio Benussi]] (18781927) ====Berliini koolkond==== * [[Max Wertheimer]] (18801943) * [[Kurt Koffka]] (18861941) * [[Wolfgang Köhler]] (18871967) ====Leipzigi koolkond==== * [[Felix Krueger]] (18741948) * [[Erich Jaensch]] (18831940) Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses
annaabi.ee 
