sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. (Müra2) 4 2 MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Kuulmiskahjustuse võib põhjustada pidevalt jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. (Müra) Kuulmishäire kuulub oma meditsiinilise ja sotsiaalse tähenduse poolest haiguste hulka, mida alahinnatakse
kombinatsioonid ning permutatsioonid, müra spekter, sagedus, kahjustamise kestvus ning muud parameetrid võivad seda takistada. Näiteks 45 lasketiiru treenerit kaotasid kuulmisest 10 % 9 kuu jooksul, kuigi suurem osa neist kasutas kaitsevahendeid. Müra psühholoogilised efektid Püsiv kuulmise kaotus on kõrvamehhanismi füsioloogilise kahjustuse tagajärg. Kõrva enda kahjustuse kõrval võib kuulmiskahjustuse põhjustada ka jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. 8 Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb.