Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920. aastail uue kirjandusliku stiili, esperpento (,,ehmatis"), sõna väljendamaks absurdsust, ektravagantset ja groteski. Esperpento algtähendus on hernehirmutis, inetu ja pentsik ese või olend, ka totrus, absurd. Ta tunnistas saanuvat inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid esperpento pole niivõrd zanr kui uus esteetika ja uus nägemus maailmast." Luces de
Laenatud on ka eesti keelest vadja, isuri ja liivi keelde. Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles nt jahti ‘jaht’, kalkkuni ‘kalkun’, müüri, müürü ‘müür’, puteli ‘pudel’, teeniä ‘teenida’, isuri keeles nt jahti ‘jaht’, meisterit (mitm) ‘meistrid’, pekki ‘pekk’. Liivi keelde on eesti keelest laenatud nt arū ‘mõte, arvamine; arvutus’, ǟ’matõks ‘hirmutis, koletis’ (← ehmatis), loḑā ‘väike madal paat’ (← lodi), ukāz ‘uhke’, õigi ‘õige’.
annaabi.ee 
