Jutus "Kõiketeadja arst" (AT 1641) loetleb ebaarst talle lossis pakutavaid roogi, kuid roogi serveerivad teenrid, kes on toime pannud mingi varguse, arvavad, et selgeltnägija tuvastab vargaid. Peamiselt slaavilise levikuga jutus AT 1643 vihastab loll kase peale, hakkab seda kirvega peksma ja leiab puuõõnde peidetud rahapoti. Jutus AT 1660 on mehel põues kivi, millega kavatseb lüüa või visata ebaõiglast kohtunikku; too arvab, et see on pistis, ja mõistab mehe õigeks. Mitmes jutus ehmatatakse millegagi (vahel ka meelega) puu alla või kabelisse raha lugema tulnud röövleid ning saadakse nende raha endale. Valetamine ja absurd. Vale ja absurd on naljandis enam-vähem üks ja seesama asi. Ka kilplaslike toimingute äärmusvormid on samahästi kui absurd. Folkloorid on välja töötanud suure hulga absurdseid püsikujundeid -- olematuid asju, võimatuid tegevusi, piirituid liialdusi, mis võivad ette
Nt: surikaadidel on väljas valvurid 4. VÄRVUSEGA SEOTUD KOHASTUMUS – nii värv kui muster. Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina pool on substraadi värvi, kui keegi tuleb teda ründama siis ta arvab tiivad, ning mustad ringid tunduvad kui silmad. Samuti ehmatatakse kujuga. 6. SEGAV VÄRVUS – nt sebra. Kui lõbi ründab sebrasi, siis joostes tekib triipude sigrimigri – ajab lõvi segadusse. 7. MIMIKRI – mõne teise organismi jäljendamine. Mimikri 2 tüüpi: 1. BATESI MIMIKRI – Kedagi jäljendades valetad, pettuse eesmärgil. Nt: Õiekärbes on täiesti kahjutu, herilase triipudega. Seetõttu teda kardetakse. Nt: orhideedel on õied ainult selleks, et tolmendajaid saada.