Diderot jt. Louis XVI valitsusajal aga kujuneb Prantsusmaal välja revolutsiooniline situatsioon, mis kulmineerub 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooniga, monarhia kukutamisega ja vabariigi väljakuulutamisega 1792. aastal. Ideaalse vabariigi eeskuju nähti kreeka linnriikides. Louis XVI stiili asemale astub rangem, lihtsam, karmim stiil nn. Direktooriumi stiil ( 1792 - 1799 ), mis lähtub peamiselt antiik - Kreeka ehitusvormidest. Iseloomulikud on jõulised geomeetrilised vormid, lakooniline dekoratiivplastika. Ehitisi on sellest perioodist vähe, palju on aga utoopilisi projekte. Napoleon I võimuletulek ja Prantsusmaa ( taas )kuulutamine impeeriumiks toob endaga kaasa pöörde kõrgklassitsismi. Prantsusmaal kannab see nimetust ampiirstiil ( 1800 - 1830) , kus eelkõige lähtutakse Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Ampiirstiili taotluseks oli Prantsusmaa võimu väljendamine
enese ümber koondab ja korraldab selle Rooma elemente, mis tekkis vanast Kapitooliumi ümber asuvast varisenud Roomast, kui ristiusk eelmise tsivilisatsiooni rusude alt kõik ühiskonnakihid välja otsib ja neist uue hierarhilise terviku loob, mille tipukiviks saab vaimulik seisus, siis kuuleb selles kaoses algul midagi pakitsevat, pärast aga näeb, kuidas ristiusu hingeõhus 170 9 7 surnud ehituskunstide põrmust, kreeka ja rooma ehitusvormidest barbarite käe alt vähehaaval ellu tõuseb salapärane romaani arhitektuur, see Egiptuse ja India teokraatlike ehituste sugulane, puhta katolitsismi muutumatu embleem, paavstliku ühtsuse kõigutamatu hiero-glüüf. Kogu tolleaegne mõttemaailm on tõepoolest väljenduse leidnud selles sünges romaani stiilis. Sellest hoovab paavsti võimu, ühtsust, ligipääsmatust, absoluutsust, Gregorius VII-t; kõikjal on tunda vaimulikku mõju, mitte kuskil aga inimest; igal pool