aastal 6- magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres Tekkepõhjused Vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt arenenud) Kui haruldane oli Haiti maavärin? Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda, et neid sealkandis üldse ei esineks. Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil. Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani
Eikko Rekand LE208 Ehitusfüüsika 1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid.
annaabi.ee 
