kõrge, seisavad templi hiiglasliku fassaadi ees, mille friisidel kujutatakse Egiptuse jumalaid ja teisi vaaraosid ning mis on kaunistatud Ramsese soosikute ja perekonnaliikmete raidkujudega. Perekonnaliikmete hulgas on Ramsese lemmiknaine Nefertari, kellele on veidi kirde pool rajatud oma väike tempel. Tema hauakambrisKuningannade orus võib näha Vana-Egiptuse kõige suursugusemat kunsti. Need monumendid on vaid väike osa Ramsese valitsemisaja suurtest ehitusprojektidest. Ta viis lõpule oma isa ehitustööd ning tema ajal said valmis sammassaal Karnakis ja tempel Abydoses. Idas rajas ta piirilinna Per-Atumi. Ta lasi oma nime ja oma suurte tegude kirjeldused raiuda ka paljudele oma eelkäijate rajatud monumentidele. Vana-Egiptuse säilinud arhitektuuris on vähe sellist, mis ei kanna tema märki. Ühes asjas tuleks olla ettevaatlik. On võimalik, et Ramses II oli Exodus'e aja vaarao, ehk valitseja, kes julmalt orjastas juute,
Renessanssi protsessid on seega alguse saanud varem. Keskaegne inimene leidis, et ta elab lõpuajastul tänu kristlikule maailmapildile, millelele on omane lõplikkus. Kristuse taastulemist oodati peagi. Maailma mõistmises on oluline usk, et lõpp tuleb homme, kui just mitte täna. Vahel kardeti rohkem, nt enne aastat 1000 loobuti isegi kroonikate kirjutamisest, sest teati, et kohe tuleb lõpp. Samas ei loobutud katedraalide mitmesajaaastatest ehitusprojektidest selleks, et kiita Jumalat. Alguses arvati, et lunastatud saavad ainult mungad, 13. saj tekkis puhastustule kontseptsioon. Loodi teooriaid, kus maailma ajaloos oli mitu olulist riiki, neist viimane Rooma, mis muidugi Aacheni keisri näol edasi kestab. Saksa keisriks hakkasid seda meest nimetama tema enda poliitilised vaenlased. Kunstis väljendati piiblilugusid kaasaegses kontekstis ja välimuses, et näidata, et need on selle ajaga ikkagi seotud, kestavad ikka veel