Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehitusprahis" - 3 õppematerjali

Jäätmekäitlus
20
doc

Jäätmekäitlus

väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt:  olmejäätmeis 180;  suurjäätmeis 255;  kaubandusjäätmeis 270;  tööstusjäätmeis 195;  sega- ehitusprahis 75;  kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja:  vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises;  vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi;

Mehhatroonika → Automaatjuhtimissüsteemid
9 allalaadimist
Jäätmekäitlus
14
doc

Jäätmekäitlus

väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75; · kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. 12 Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: · vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises;

Bioloogia → Bioloogia
153 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

_ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed ­ 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t _ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi ­ 57 000 t _ Ohtlike ainetega saastunud pinnas ­ 19 000 t _ Asbesti jäätmed, sh. eterniit (ehitusprahis) - 3600 t _ Ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid ­ 5400 t _ Happejäägid ­ 3700 t _ Pliiakude ringlussevõtul tekkinud räbu ­ 1200 t _ Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed ­ 2700 t Ohtlike jäätmete käitlemiseks _ käitluslitsentsid _ Eesti ohtlike jäätmete eksportijana _ Ohtlike jäätmete lõppladestusplats ­spetsiaalselt rajatud prügila. Lõppkäitlus _ Mineraalsed ohtlikud jäätmed ­ erimatmispaik Vaivaras _ Vedelad ohtlikud jäätmed ­ põletatakse Kundas

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun