Keskmisest lootelehest moodustub tugi-ja liikumiselundkonnad,vereringeelundid, eritus- ja asigimiselundkonnad.Sisemise lootelehe rakkudest moodustab seede- ja hingamiselundkond.Biogeneetiline reegel-et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evoltsioonilise arengu etappe,mõned etapid jäävad loote arengu käigus vahele jääda.Arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega. Otsene areng-selle korral on vastsündinu sarnaneb oma vanematega. Moondeline areng-vastsündinuerineb oma ehitusplaanist täiskasvanud organimist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium.Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng-selle käigus läbitakse muna vastse ja valmiku staadium.Rohutirts,tarakan,lutikas.Lootekestad:kõldkest,kusekott,vesikest. Lootekestad kaitsevad ,lootelehtedest arenevad loote elundid ja elundkonnad.
Kabelilööv 28. Seletage mõisted : 1. fresko-monumentaalmaal 2. mosaiik-kivi või klaasitükkidest tehtud maal 3. reliikvia-religioosse tähendusega säilmed 4. laegas, milles hoitakse reliikviat- 5. kimäär-mütoloogiline olend 6. krutsifiks-risti löödud Jeesuse kuju 7. Fratres milicie Christi-mõõgavendade ordu 8. Index librorum prohibitorum-Keelatud raamatute nimistu 9. Tabernaakel-armulaualeib 29. Eesti kirikud on 2 tüüpi (lähtudest ehitusplaanist, katusest, löövidest). Millised? 30. Nimetage 2 piirkonda Prantsusmaal, mis olid kultuuriliselt teistest arenenumad (üks asus Lõuna-Prantsusmaal, teine Ida-Prantsusmaal ja dikteeris moodi). 31. Milline on kuulsaim katoliku kiriku reliikvia? Milline probleem on sellega seotud? Surilina.Võltsing.
lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1. Väliskuju on putukatel ürgselt piklik, selja-kõhu suunas ehk dorsoventraalselt veidi lamenenud. Lülid on üksteisega laialt ja tihedalt liitunud. Evolutsiooni käigus on sellest ehitusplaanist mitmesuguste kohastumiste tõttu välja arenenud mitmed erineva kehakujuga vormid: pikk silinderjas nõelhark, kerajas poilased ja kärsaklased, ketasjas - lutikad ja täid, külgedelt kokku surutud kirbud, sipelgjas sipelgad. Siiski on suured vormid erandlikud ja tunduvalt rohkem on väiksemaid kuni 0,2 mm pikkuseid putukaid. 2. Keha liigestus. Pea, rindmik ja tagakeha. Pea on ühtne kapsel, millele kinnitub paar
annaabi.ee 
