Lisaks alustab 1943 aasta aprillis Riias tegevust piirkonna emissjoni pank filiaalidega Tallinas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Selle panga ainuõigus on emiteerida rahatähti(ostland markasid), mida kasutati okupeeritud baltiriikides ja Valgevenes. Teise maailmasõja lõpus allutatakse eesti pangad uuesti Nõukogude Liidu süsteemile, mida juhib Nõukogude Liidu riigipank koos temale alluvate hoiukassadega. Veel oli tema alluvuses Üleliiduline kapitaalmahuline finantseerimispank, Ehituspank ja Väliskaubanduspank. 1987-88 aastal toimub NL’i finantssektori reform. Selle aja pangasüsteemi juhivad Nl’i riigipank, Väliskaubanduspank, Agropank, Tööstus-ja ehituspank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 27 november 1989 võetakse vastu seadus, mis annab Baltiriikidel majandusautonoomia, sealhulgas luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990.
Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is. Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine. Eesti pank
annaabi.ee 
