Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid. TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid. Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted –
Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks (Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid. Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa peaasjalikult drenaazitorude valmistamiseks. Savi kasutatakse ka Kunda tsemendi dolomiit)
annaabi.ee 
