Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku
Kirikut kaunistab enam kui 2000 skulptuuri ja umbes 150 vitraazakent. Reims´i katedraal (koor ja transept 1212-41, pikihoone ehitus kuni 13.sajandi lõpuni) on kolmelööviline basiilika, millel on viielööviline kooriosa, kooriümbriskäik ja kabelipärg ning kaks kiivrita läänetorni. Hoonet kaunistab hulk vitraaze (osa neist on loodud 20.sajandil M. Chagalli poolt).Erilist tähelepanu pälvib läänefassaad, mida kaunistavad gooti plastika meistriteosed. Reims´i katedraali ehitusmeistritest oli tuntuim Jean d´Orbain (surn. 1231), kes andis põhikavatise ning jõudis valmis ehitada kooriosa. Prantsusmaa suurima basiilika Amiens´I katedraali pikihoone on 143 m, transept aga 65 m pikk, kesklöövi kõrgus on 42,5 m. Erinevalt teistest gooti kirikutest alustati Amiens´I katedraali ehitamist 13.sajandi 20-aastatel pikihoonest (tavaliselt ehitati kõigepealt valmis kooriosa, siis transept ning kõige lõpuks alles pikihoone), lõplikult valmis kirik 15.sajandi alguses
annaabi.ee 
