SISEJÕUDUDE MÄÄRAMINE VARRASTARINDITES. LÕIGETE MEETODI IDEE. Painutatud varraste arvutamisel suurimate normaal- ja tangentsiaalpingete leidmiseks on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4
Moa3 = 0 3P * 6 - 0,5P * 6 - P * 3 - Sa3 * 4 = 0 Sa3 = 3P Moü 3 = 0 3 P * 9 - 0 ,5 P * 9 - P * 6 - P * 3 + Sü 3 * 4 = 0 Sü 3 = -3 ,375 P 3 K : H = -3 ,375 P + 0 ,625 P * + 3 P = 0 5 1.4. Jõud, moment, koormus ja pinge ehitusmehaanikas; definitsioonid ja ühikud Jõud kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Rahvusvahelises ühikute süsteemis (Si) on jõu ühikuks njuuton. N - jõud, mis põhjustab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/sek². Moment jõu ja jõu õla korrutis. Mehaaniline pinge sisejõu intensiivsus lõikepinnal. Elementaarne osa normaaljõust kannab nimetust normaalpinge (-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (- tau)
annaabi.ee 
