Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse tuua ka materjalikihi paksus, mis korrutatuna materjali µ- väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest. Difusiooni-ekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega: Sd = µ x S [m] Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil. Näide: Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000 Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m) Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m 23 Difusioonitakistuse arvutus: Konstruktsiooni difusioonitakistuse moodustub üksikute kihtide difusioonitakistuste summast: Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn Nt. seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute
ümberpaigutumisega. Gaasides antakse siseenergiat üle ainult molekulide põrgetel, vedelikes ja tahketes ainetes on põhiliseks naabritevahelised molekulaarjõud. Gaasides on k väärtus määratud kaootilise liikumise keskmise kiirusega, seega on võrdeline T / m , samuti isohoorilise erisoojusega cv . Gaasid on halvad soojusejuhid, võrreldes vedelike ja enamuse tahkete ainetega. Näiteks õhu korral 0° C juures k = 0,024 J/(K m s), tuntud ehitusmaterjalil männipuidul aga k = 0,17 J/(K m s). Sisehõõre. Hüdrodünaamikas kirjeldab sisehõõrde nähtust Newtoni valem (3.7) F = S v /l . Vedeliku või gaasi erinevate kiirustega liikuvate paralleelsete kihtide vaheline sisehõõrdejõud F on Newtoni teise seaduse järgi võrdne liikuva kihi impulsi muuduga ajaühikus vaadeldava pindala S ulatuses. Impulsi muut on aga põhjustatud erinevate kiirustega molekulide vahetumisest kihtide vahel, st., et sisehõõre gaasides on
annaabi.ee 
