on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi. 3 2. Niiskus 2.1 Ehitusaegne niiskus Niiskus tungib ehituselementidesse nii hoone ehitamise käigus kui kasutamisel. Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. 2.2 Elamis niiskus
Iga element tekitab väga väikese koguse elektrit. Tugevama elektrivoolu saamiseks ja elektrivõimsuse suurendamiseks ühendatakse elemendid kokku nii, et tekivad suured fotoelektrilised paneelid ehk moodulid. Kuna elemendid on väga õhukesed ja purunevad kergesti, ümbritsetakse nad ilmastikukindla materjaliga ning kaetakse läbipaistva ja tugeva klaasikihiga. Moodulid on tavaliselt ristkülikukujulised ning mõne millimeetri paksused. Neid on võimalik integreerida ehitusmaterjalidesse (katusekivid, tahvelkiltkivi või läbipaistvad raamid). Katus on päikeseelementide paigutamise jaoks kõige |7 sobivam koht, kui ta on päikesekiirguse vastuvõtmiseks õige asetusega (Kivinukk & Staak, 2008). Päikesepaneelid Kuigi meie piirkond ei ole just kõige soodsam päikesekütte rakendamiseks, on seda
Kasutades lisaks plokkidele ka poorbetoonsilluseid ja paneele on kogu maja automaatselt õhutihe. Ja mis veelgi olulisem on välistatud külmasildade teke, mis erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi. Niiskus Ehitusaegne niiskus Niiskus tungib ehituselementidesse nii hoone ehitamise käigus kui kasutamisel. Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse toomisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. A niiskust läbilaskev viimistlus nii sees kui väljas
Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. 3. REASTADA KAPILLAARTÕUSU KÕRGUSE SUURENEMISE SUUNAS: LIIV, KRUUS, SAVI. KUS ON OLULINE? Kapillaartõus: kruusal 0,04 ... 0,06m jämeliival 0,12...0,18 keskliival 0,15. ..0,35m peen- ja tolmliival 0,3. . . 1,2m saviliival 1,5m liivsavil 1,5...3 m savil kuni 8 m.
Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. Pinnase struktuur. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult
annaabi.ee 
