Ehitusmasinad kodutöö 1 (0)

Tallinna Tehnikaülikool  Inseneriteaduskond Tartu Kolledž            Buldooseri veo-ja tootlikkuse arvutus  Harjutusülesanne 1  Aines „Ehitusmasinad“ NTS0430                              Tartu 2019 


Käesoleva  ülesande  eesmärk  on  tutvumine  kaevamis-transportimismasinate  veo-  ja  tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest.  Ülesandes tuleb määrata:  -  buldooseri  tööprotsessis  tekkivad  takistused  töötsükli  etappidel:  -  pinnase  lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul;  -  mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1);  -  valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel;  -  valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m;  -  joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest.    Lähteandmed  Erilõiketakistus  kN/m2   Tihedus  kg/m3   Kobestustegur  D53A  33   1510  1.09    Märkus:  buldooser  D53A  osutus  kõlbmatuks,  kuna  P>Pef.  Valisin  seetõttu  buldooseri  D41A. Ruumi kokkuhoidmise huvides D53A arvutuskäiku puhtandisse ei lisa.  1.  Takistuse arvutus    1.1)  Lõiketakistus:  𝐹1 = 33000 ∗ 2,415 ∗ 0.445 = 35464 𝑁  1.2)  Eelprisma teisaldamistakistus:  𝐹2 = 0.6 ∗ 0.892 ∗ 2.415 ∗ 14808 1.09 ∗ 0.7 = 10914 𝑁  1.3)  Pinnase liikumistakistus hõlmal:  𝐹3 = 95026 ∗ 0.75 ∗ cos(55)2 = 23446 𝑁  1.4)  Buldooseri liikumistakistus:  𝐹4 = 95026 ∗ 0.1 = 9502 𝑁  1.5)  Üldine takistus  𝐹 = 𝐹1 + 𝐹2 + 𝐹3 + 𝐹4 = 35464 + 10914 + 23446 + 9502 = 79326 𝑁     


2.  Masina valiku õigsuse kontroll  Taaskord mainin, et G53A buldooser ei sobinud ning kontrollin kohe D41A sobivust!  𝑃 =   79326 ∗ 0.66 0.95 = 55666 𝑁 ; 𝑃𝑒𝑓 = 67000 𝑁; 𝑃 < 𝑃𝑒𝑓 𝑒ℎ𝑘 55666 < 67000  Buldooser G41A sobib vajalike tööde jaoks.    3.  Buldooseri tootlikkuse arvutus  3.1)  Arvutan masina võimalikud liikumise kiirused.  𝑉1 =   67000 ∗ 0.95 79326 = 0.80 𝑚 𝑠 → 2.88 𝑘𝑚 ℎ   𝑉2 =   67000 ∗ 0.95 20416 = 3.12 𝑚 𝑠 → 11.23 𝑘𝑚 ℎ   𝑉3 =   67000 ∗ 0.95 9502 = 6.7 𝑚 𝑠 → 24.12 𝑘𝑚 ℎ   Kuna arvutuslikud väärtused on antud masina puhul ebareaalsed päris elus, siis võtan  kasutusele tabeliväärtused ehk  𝑉1 = 2.4 𝑘𝑚 ℎ ; 𝑉2 = 4.4 𝑘𝑚 ℎ ; 𝑉3 = 7.6  𝑘𝑚 ℎ   3.2)  Masina tunnitootlikkused teisaldamiskaugustel 15,30,50,75,100 ja 125 m.   Arvutatud väärtustega koostasin graafiku:    


Graafikut  analüüsides  on  märgata,  et  süstiku  liikumisviis  on  ökonoomsem,  kuna  tunnitootlikkus on iga meetri peale põhimõtteliselt suurem. Ainult kui vaadata 125 m lõiku,  siis on mõlemal viisil üsna sarnased tegurid.   3.3)  Süstiku liikumisviisi arvutused.       


3.4)  Pöördega liikumisviisi arvutused