või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimärgi all. Poleemika Nabalas Nabala piirkonnas plaanitakse kaevandada paekivi ja avada uued ehituskillustiku karjäärid. Kaevandamisluba taotlevad kolm kaevandusettevõtet (Filippov 2010). Ehitusmaavarade arengukava järgi on Nabala maardla lubjakivivaru rohkem kui 555 miljonit kuupmeetrit. (Käärt 2011) Karstialal voolab kaheksa maa-alust jõge, neist pikim on 11 km Kurevere jõgi. Piirkonna suuremad karstialad Nabala, Tuhala ja Kuimetsa on maa-aluste vooluteede kaudu seotud. Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Samas asuvad seal musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad. Nabala asustuse vanus on arheoloogia
suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine.
Maavarade kaevandamisega muudetakse keskkonda pöördumatult. Kaotatud elupaiku või muudetud veereziimi endisel kujul taastada ei ole võimalik.9 7 Roheline Värav. Teade põlevkivi teemalise konverentsi ,,Põlev kivi" kohta, 2007. Kättesaadav internetivõrgus http://www.greengate.ee/vana/index.php?page=11&id1=19398 (14.10.2011). 8 Veinla, H. Kas meie looduse mitmekesisus ja väärtus võib olla takistuseks majanduse arengule? Juridica, 2009. 9 Kuuba, R. Ajakiri Eesti loodus ,,Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida". Kättesaadav Internetivõrgus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2876_2873.html (14.10.2011) 7 Eri taseme otsusetegijad puutuvad väga tihti kokku olukorraga, kus on vaja kaaluda ühelt poolt füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi ning teiselt poolt vajadust kaitsta keskkonda
annaabi.ee 
