Teatud juhtudel on võimalik lisatagatisi kasutades projekte ka üksnes võõrkapitaliga finantseerida. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 157) Büroohoonete arenduste puhul eksisteerib finantseerimise puhul üsna tihti laenuperioodi kaheks erinevaks sisuliseks laenuks jagamist. Esimesel juhul on tegemist ehituslaenuga ning hiljem finantseeritakse ehituslaen hoone täituvuse varasemalt kokkulepitud tasemeni jõudmisel ümber hüpoteeklaenuks. Seejuures nõutakse ka esialgse ehituslaenu väljastamisel üürnikega sõlmitud eellepingute olemasolu 20-50 protsendi ulatuses hoone üüritavast pinnast. Kõrgemat eellepingute mahtu nõutakse väheste kogemustega uutelt arendajatelt. Riskantsemate turgude puhul võib eellepingute nõutavaks mahuks olla ka 50-70 protsenti. Reeglina on ehituslaenu hüpoteeklaenuks ümber sõlmimine seotud hoone täituvuse 70-80 protsendilise tasemega. (Toompark 2003) Antud eellepingute nõudmine on sisuliselt
ennistamist. Toetus katab kõigest 10% tööde maksumusest. Et taotleda rekonstrueerimistoetust, peab korterelamu kohta olema teostatud tehniline ülevaatus. Toetuse eraldamine toimub kohalikele omavalitsustele esitatavate taotluste alusel. Eelnevalt peab olema sõlmitud sihtasutusega KredEX koostööleping. Paneelelamute ja suurte korrusmajade puhul on lahenduseks eriti soodsate pangalaenude saamine. Ehituslaenu maksimaalne pikkus on 30 aastat ja intressid on 8-10%. Pank nõuab garantiisid hüpoteegi ja küllalt kõrge sissetuleku näol. Seega pole tegu kõige optimaalsema lahendusega. Ükski lähenemisviis eluasemepoliitikas või eluasemereformile pole majandusliku efektiivsuse seisukohast teistest parem või halvem, küll aga on võimalik silmas pidada, et kiired reformid toovad alati kaasa murranguid ja pingeid ühiskonnas, eriti ühiskonna haavatumates gruppides
annaabi.ee 
