lahendas ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt. Mitte ainult Saksamaa romaani kirikud ei erine näit. Prantsusmaa omadest, vaid ka kummaski maas kujunesid omaette ehitusringkonnad. Prantsusmaal üksi eraldatakse iseseisvate rühmadena Auvergne’i, Poitou’, Perigord’i, Provance’i, Bourgogne’i ja Normandia romaani ehitisi. Seletatav on see tolleaegse maakondliku elu suletusega. Vaatamata neile erinevustele üksikasjus valitseb nende ehitiste üldises ehituslaadis siiski selge sarnasus. Nad on kõik välja kasvanud kogu ajajärgule ühisest elulaadist, tundepõhjast, ühistest päritud vormidest (bütsantsi stiili mõju) ja ühisest ehitustehnikast. Sellisena on romaani kunst kindel stiilitervik. Varakristlikus basiilikas oli ristiusu kiriku põhitüüp juba välja kujunenud: pikk koguduseruum, mis oli juhitud koori kui usutalituse keskpunkti poole. See vorm vastas kristliku jumalateenistuse korrale ja kandus ühes ristiusuga üle Euroopasse
raamatu seitsmenda ja kaheksanda trüki vaheajal on teater poetatud, edasi frantsiskaani klooster oma kolme hiiglasuure kõrvuti katuseharjaga, siis augustiini klooster, mille graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma skulptuurides mitte nii kerged ja õhulised kui lossid ja oma ehituslaadis mitte nii tõsised kui 6 7 kloostrid. Neist muistseist mälestistest, milles gooti stiil nii hästi oskab mõõtu pidada külluse ja kasinuse vahel, pole paraku peaaegu midagi säilinud. Ka ülikoolilinnas oli palju uhkeid kirikuid kõigis arhitektuuristiilides, alates Saint-Julieni ümarkaartest kuni Saint-Severini teravkaarteni. Nad valitsesid kõige üle. Lisaakordidena teiste akordide hulgas läbistasid nad alatasa mitmelõi-kelisi katuseharju oma tornitippudega, õhuliste kellatornidega,
annaabi.ee 
