peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart ja L. van Beethoven. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunstis paistavad silma N.Poussin ja C
mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad,
annaabi.ee 
