Second level Palee paikneb 290 Third level hektaril, millest 2/3 on Fourth level Fifth level järvedega kaetud ala. Palee pargis asub umbkaudu 100 erinevat Hiina traditsioonilise ehituskultuuri näidist. Keisrite hauad Keisrite hauad ehk Mingide Click to edit Master text styles Second level hauad asuvad Third level Pekingist u. 50 Fourth level Fifth level km kaugusel. Surnuaed hõlmab ligi 40 ruutkilomeetri suurust maaala. Vaimude tee
Töö oli erakordne, sest seda tuli teha ajal, kui talumajapidamisi likvideeriti ja koondati kolhoosidesse- sovhoosidesse. Uurimistöö eesmärgiks oli aga eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine: Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum avati 1964. aastal. Vabaõhumuuseumi rajamine oli kahtlemata Karl Tihase elutöö, kuid vähema tähtsusega pole ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta. Harrastades akvarelli ja graafikat, esines mees isikunäitustega Tallinnas ja Moskvas. Tema professionaalsel tasemel valmistatud värvirikkad ning meeleolukad akvarellid ja meisterlikud sulejoonised on aegumatu väärtusega. Hapra, kuid täpse joonega on jäädvustatud taluhooneid ja -mööblit, mustreid ja ehitusdetaile. Suurepärase graafikuna on ta illustreerinud ise kõik oma teosed.
19.saj alguses olid sellised vaid Kirde- ja Kagu-Eestis. Iseloomulikud olid sajandi teisel poolel uutele taludele. Vaba planeeringuga liitõued olid peamiselt Lõuna-Eestis. Krundi sees leidus suuremaid ja väiksemaid korrapäratu kujuga aiamaalappe, mille vahel olid hooned vabalt laiali. Suured liitõued jaotati talude kruntimisel väiksemaiks ja neist moodustusid 19.saj II poolel tavalised ringikujulised või sopilised õued. Setude kinnised õued on kujunenud venelaste ehituskultuuri mõjul nagu ka nende teised ehitised. Kõrvalhooned asusid elumaja ühel küljel ümber kitsa neljakandilise hoovi. Õuele pääses ainult kõrge, väikese viilkatusega kaetud värava kaudu. Karjaaed (tahr) piiras tavaliselt lauta, kuhu suviti aegti karjamaalt utlnud lehmad ja kus neid lüpsti. 19.sajandi lõpus hakati õue taraga jagama eluruumide ees olevaks puhas- ehk esiõueks ning lautade ja teiste kõrvalhoonete vahel asetsevaks mustemaks karja- ehk tagaõueks