Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19
tarandikega kalmetest on siiski tunduvalt korrapärasema põhiplaaniga. Lang, kes on analüüsinud taoliste kalmete leiumaterjali ja mitmeid selliseid matmiskohti ka ise kaevanud, on oletanud, et varaseimad seda tüüpi kalmed rajati juba hilispronksiajal (Lang 1996, 298304). Sarnaselt Lõugasele käsitles Lang kõiki enam-vähem nelinurksete tarandikega kalmeid kui ühtset kalmetüüpi, pööramata tähelepanu nende ehituskonstruktsioonis ilmnevatele erinevustele. Vaadates läbi säilinud aruanded ja kaevamiste materjalid, torkab silma, et ümmarguse kivipiirdega kalmed, mida Lõugas käsitles kui kivikirstkalmeid, mille külge hiljem olevat rajatud nelinurksed tarandid, ei omanud kirstu kivipiirde keskosas. Ka pole vähemalt praegustel andmetel võimalik välja tuua selget ajalist erinevust ümmarguse piirdega kalmeosast ja nelinurksete piiretega kalmeosast saadud leiumaterjalis
konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.) selleks ehitatud ajutises hoones Orissaare külje all Illikulaiul. Vraki ülestõstmiseks ja konserveerimiseks vajaliku hoone ehitamiseks eraldati raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. -Ligikaudu viiendiku ulatuses säilinud kunagise 16 meetri pikkuse ja 6 meetri laiuse Maasilinna laeva ehituskonstruktsioonis esinevad iseärasused, mis on tõmmanud enesele tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi kiilule kinnitamise viis on ainukordne nähtus laevaehitusajaloos üldse''. Lisaks vöörtäävi kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega
annaabi.ee 
