Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
Hakati trükkima noote, telliti rinnamärgid, ehitati lava ning loodeti heale sissetulekule peo õnnestumise korral. Suurimate majanduslike raskustega tuli võidelda ehituskomisjonil, kelle peamiseks ülesandeks oli leida sobiv väljak ja ehitada sinna poodium lauljate jaoks, katusealused einelauale, panna istekohad publikule jms. Sobiv aed leidus Peterburi tänava ääres mäenõlvakul. Nõnda oli üks peaküsimusi soodsalt lahendunud. Laulupeoks vajalikud ehitused pidi ehituskomisjon ise püstitama, kuid selleks puudus vajalik kapital ning loobuti luksusest. Eestlased piirdusid kõige hädavajalikuga. Lauljate jaoks ehitati kõrgendatud põrand, kuulajatele seati rohkesti lihtsaid pikki pinke ja püstitati mõned telgid einelaua jaoks. Kassakomisjonil polnud enne pidu suurt tegevust, kuid pidupäeval oli piletimüügiga rohkesti askeldamist. Piletihinnad määrati võimalikult madalad esimene plats maksis 50, teine 30 ja kolmas 20 kopikat
annaabi.ee 
