Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? See tõstab kipstoodete tugevust
7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult.
tehniline kips ning tundlik niiskuse suhtes.[1] 7.2 Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide segude valmistamiseks.[1] 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev ehk tehniline kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. [1] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult.[1] 7.5 Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kips saab oma lõpliku tugevuse kuivanult
1) Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, viimistlus mis nõuab vähe töökulu, kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb
omadustes? Ehituskips saadakse loodusliku kipsikivi dehüdratatsioonil – kipsi kuumutamisel eraldub vesi auruna, mille järel produkt jahvatatakse. Ehituskips on kõrge veevajadusega (60-65% massist). Vesi, mis aurab kuivamisel jätab ehituskipsi poorid (u 40%). Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole veega kipsil, hakkavad lahusest välja sadenema 2 kristallveega kipsi kristallide alged . Moodustub kolloidne geel, misjärel kipsitaigen tardub
Suured kristallid, kas nõelte või prismadena; vesi eraldub veena; saadakse looduskipsi kuumutamisel autoklaavides umbes 160-180 °C ja kõrgendatud rõhkudel (0,2...0,3 MPa). Ehituskips on vähe väljakujunenud, väikesed kristallid; vesi eraldub auruna, jättes kipsi poorid, mistõttu saadakse suur poorsus umbes 40%; valmistatakse loodusliku kipsi keetmisel atmosfäärirõhul temperatuuril umbes 120...130 °C juures. Kõrgtugev kips võrreldes ehituskipsiga on väiksema veevajadusega (40- 45% massist). Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega ning tugevam kui ehituskips. Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kipssideaine segamisel veega moodustub plastne segu, mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul kivineb. Kipssideainete kivinemise iseärasuseks on mahu suurenemine ja soojuse eraldumine. Seda protsessi saab jagada: voolavuse periood, kui kips on vedel;
mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Kipssideained jagunevad: · Madalatemperatuurse põletusega: · Ehituskips · Vormkips sama modifikatsioon, mis eelmine, jahvatatakse aga peeneks. · Kõrgtugev e. tehniline kips kuumutamisel surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. Tulemusena saadud sideaine on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. · Kõrgetemperatuurse põletusega kipssideained. · Anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips e. estrihkips 700- 1000 kraadi. See aideaine ei kivine puhta veega segatult. · Tema kasutusaladeks on näiteks kunstmarmori valmistamine. · Ehituskipsi kasutatakse:kips ja kipsbetoontoodete, sisemisteks töödeks. · Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke,
annaabi.ee 
