kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Tulevase kirjaniku ristiisaks sai Sangaste krahv Berg. Gailiti isa oli lätlasest puusepp, kes oli tegev Sangaste ja Laatre mõisa ehitamisel. Ehitushooaegadel tegi ta sageli pikki tööreise Lõuna-Eesti mõisatesse (Paju, Koikküla jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele. Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd.
Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Tulevase kirjaniku ristiisaks sai Sangaste krahv Berg. Gailiti isa oli lätlasest puusepp, kes oli tegev Sangaste ja Laatre mõisa ehitamisel. Ehitushooaegadel tegi ta sageli pikki tööreise Lõuna-Eesti mõisatesse (Paju, Koikküla jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele.Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd
Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Kirjaniku ristiisaks sai Sangaste krahv Berg. Gailiti isa oli lätlasest puusepp, kes oli tegev Sangaste ja Laatre mõisa ehitamisel. Ehitushooaegadel tegi ta sageli pikki tööreise Lõuna-Eesti mõisatesse (Paju, Koikküla jt) kuni üle Koiva jõe. Ka noor August Gailit puutus isa töömeestega kokku ja on viidanud sellele kui inimtüüpide varasalvele. Gailiti ema Agnes Stamberg pärines Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast. Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi, samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd.
annaabi.ee 
