Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud
Selles õppeaines saadud teadmised on aluseks ka teistele tehnilistele ainetele ja reaalainetele, nagu nt lukksepatööd, elektritööd, keevitamistööd, masinaehitusmaterjalid ning üldainetele, nagu matemaatika, füüsika jne. Suur rõhk on asetatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Aines õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid. Mistahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta. Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst. Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagu pinnakaredus, tole- rants, kõvadus, termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
