ülesmõõtmise joonised vms. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päevikulehtedega. Kaetud tööde aktidele peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav töödejuhataja ja vastava alltöövõtja töödejuhataja, omanikujärelevalve poolt vajalikuks peetud juhtudel ka projekteerija, ekspert või muu juurdekutsutud spetsialist või ametiisik. Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija projektis. Lihtsamatel juhtudel võib omanikujärelevalve võtta kaetud tööd vastu ilma akti koostamata, kuid igal juhul teeb ta ehitustööde päevikusse sellekohase sissekande. Kui ei ole sätestatud teisiti, määrab ehitusetapi täitejooniste koostamise vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse,
asjaolu, et hooned on ümberehitatud kujul kasutusel ka tänapäeval, seega uurimistöid saab läbi viia vaid ehitustööde ajal. Siiski on selle asutuse kohta üsna palju teada, sest kloostrihoonete uurimine algas juba 19. sajandil. Esialgu kirjeldati küll vaid kooliajalugu, hiljem hakati tähelepanu pöörama ka arhitektuuri arengule. Arheoloogid liitusid kloostri uurimisega alles 1970. aastatel. Nüüdseks on teada kloostrikompleksi tähtsamad ehitusetapid, ruumide paigutus tiibades vähemalt esimesel korrusel ning keldriruumides. Välitööde käigus on satutud ka mitmete matuste peale, mis on andnud olulist informatsiooni kloostri elanike nunnade kohta. Viimase 20. aasta jooksul on arheoloogilised uurimised toonud selgust mitmetele probleemidele, samas pole kunagi käsitletud kunagist kloostrikirikut ning suurt osa kloostri krundist. Tallinna tsistertslaste
annaabi.ee 
