(1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud bastionidee, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn Tallinna kindlus. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? See oli köetav keldris asetseva hüpokaustahjuga, mille kuumenev õhk läbi põrandas või seinas olevate kanalite pääses elutuppa 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Haruldasemate kunstiväärtuste hulka kuuluvad 14.-15. sajandist pärit nikerdatud pingileenid ning 16. sajandi seinamaalingud raesaalis 13. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? Tallinna vanim tänavakell, 1684. aastal Christian
Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Linnamüüri ehituslugu lõppes Tallinna kustutamisega kindlustatud linnade nimekirjast. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus. Kaupmeeste ühendusse tohtisid kuuluda ainult kohalikud ning abielus kaupmehed. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? Hüpokaust süsteemil - antiikajast pärit õhkküttesüsteem, kus keldris paiknevast küttekoldest juhitakse soojendatud õhk lõõride (kalorifeersüsteem) kaudu ülal asuvatesse ruumidesse. 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Kaaristu all raidreljeef ,,Õiglus"
eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, see tähistab ehitusaastat. Kuidas köeti Pirita kloostrit? Pirita kloostrit köeti hüpokaustsüsteemiga. Keldris köeti suured kivid puudega tuliseks, mis juhtisid soojust mööda kivist maja edasi. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Haruldasemate kunstiväärtuste hulka kuuluvad 14.-15. sajandist pärit nikerdatud pingileenid, 16
peaks sisalduma veel: 1 Andmete päritolukes, kus, mis meetodiga mida mõõtis Töötluse kvaliteetandmete transformeerimisel ühest koordinaatsüsteemist teise või rasterkujult vektorkujule tekivad moonutused Andmete klassifitseerimine ja summeerimine: o Andmeid tuleks GIS andmebaasis hoida võimalikult mõõtmisandmetega samal kujul. Vajadusel saab andmeid alati lihtsustada, lihtsustatud andmetest detailseid saada pole võimalik. -Nt hoone ehitusaastat pole mõtet salvestada 1961-1970, vaid tuleb salvestada täpne aastaarv, klassifitseerida saab ka hiljem o Kui klassifitseerimine on vajalik, tuleks ka originaalandmed alles hoida o Suure (nt detailse tervet Eestit katva) GIS andmebaasi loomine võtab aastaid aega, seetõttu tuleb olla ettevaatlik atribuutandmete põhjal summade, keskmiste jmt näitajate leidmisel, sest võime kokku liita eri vanusega andmeid.
kabel või kirik. (Talve). Kui sellised kirikud eksisteerisid oli tegemist puukirikutega. Suurem kirikute rajamine Eestisse algas siiski alles 13. sajandil. Maale rajati juba vallutuse ajal kirikud ja kirikukihelkonnad ning keskaja lõpuks. Eestis keskaja lõpuks nähtavasti ligi 80 kivist maakirikut. Kokku oli Eestis keskaja lõpuks 12 kloostrit (Tamm 2002), neist 2 maal (Kärkna ja Padise). Keskajal tekkis peale kihelkonnakirikute ka hulgaliselt väiksemaid kabeleid. Vanade kirikute täpset ehitusaastat ei tea keegi. Arvatavasti asuvad Eesti vanimad kivist maakirikud Saaremaal. Valjala kirik on tõenäoliselt Eesti vanim maakivikirik, ehit. 1240 70. Loomulikult ei Valjala ega ka ükski teine iidne kivikirik säilinud esialgsel kujul. Ristiusuga kaasneva võõrvõimu esimesed tugipunktid olid kirikud, mis rajati saarlaste poolt. Meie kirikute ühisjooni Ojamaa ja Lõuna-Rootsi omadega on uurinud Kersti Markus, viidates ka ühistele ehitusmeistritele
annaabi.ee 
