on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem. Uputused on alati väga jubedad. Sellel võivad olla ka kohutavad tagajärjed. Vanad talumajad, kus elavad vanemad inimesed ei saa sinna midagi parata ja neile võib üleujutus eluohtlik olla. Suured uputused rikuvad ka majasid ja kõiki muid ehitisti, mis inimestel õue peal on. Majad võivad hakata lagunema selle tagajärjel. Uputused tekitavad alati palju kahjusid. Eestisse ennustati suurt veeuputust sel aastal. Seda ainult siis, kui kevad tuleb järsku ja koos vihmaga. Siis oleks palju vett, mis tuleb sulamisest ja lisandub veel ka vihm. Kuid siiski, kõik tuleb üle elada. Rahulikult kodus olla üleujutuste ajal, või kui tõesti vaja kodust välja minna, siis nagu pildilgi, paadiga. Muud võimalust liiklemiseks siis ei ole.
Oluline keskkonna probleem on õhu saastamine ja seda just suuremates linnades ja nende vahetus ümbruses. Suurimat saastet põhjustavad eelkõige autodest väljuvad mürgised heitgaasid ning ka tööstustest-tehastest õhku paisatavad mürkained ja tahm. Need omavad suurt mõju inimese tervisele seda oluliselt kahjustades, tekitades eelkõige hingamissüsteemi haiguseid. Lisaks inimestele, kahjustab õhu saastest tekkiv happevihm nii ehitisti, mälestusmärke kui ka taimi, eriti just okaspuid. Võib öelda, et Eesti on ette võtnud võrreldes varasemate perioodidega üsnagi palju, et meid ümbritsevat loodust ja keskkonda kaitsta, aga siiski arenguruumi on veel küllaltki palju. Kuigi on suudetud mitmeid probleeme kõrvaldada, eksisteerivad veel mitmed küllaltki suurt tähelepanu ja peatset lahendust vajavad probleemid edasi. Täielikult kõikide probleemidide
annaabi.ee 
