Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10.sõidukinimed jm nimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2
Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki
kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid, Kolme Koka kok, Opel Kadett Caravan, Viini sai, Norra kampsun, laev Tormide Rand, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta, jõululaupäev, suur reede, luukapäev, uusaasta, lihavõtepühad, jaanipäev, dalai laama, Tema Majasteet Norra kuningas Harald, LÄBIV SUUR TÄHT ja JUTUMÄRKIDETA: 1) isiku- ja olendinimed; 2) koha- ja ehitisenimed; 3) asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused; 4) riigi-ja osariiginimed; 5) perioodikaväljeanded; 6) ajaloosündumustte nimed; 7) autasunimed; 8) üritused; 9) kaubanimed; 10) sõidukinimed ESISUURTÄHT ja JUTUMÄRGID: 1) teoste nimed; 2) dokumentide nimed; 3) sarjade, rubriikide pealkirjad; 4) pealkirjalaadsed üritustenimed; 5) sordinimed
Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros). Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10. sõidukinimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2
Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus)
Kuud, nädalapäevad, Mai, neljapäev, tähtpäevad, pühade rahvusvaheline üliõpilaste nimetused, aastanimetused päev, suur reede, tulipühvli aasta Ametinimetused, auastmed, Minister, president, Turu aunimetused, teaduskraadid ülikooli audoktur. Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta: a) isiku- ja olendinimed b) koha-ja ehitisenimed c) asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused d) riigi- ja osariiginimed e) perioodikaväljaannete nimed f) ajaloosündmuste nimed g) autasunimed h) üritusenimed i) kaubanimed j) sõidukinimed Esisuurtähega ja jutumärkides: a) teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad b) pealkirjalaadsed üritusenimed c) sordinimed Esisuurtähega ja jutumärkideta näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste
loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism. ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku
Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president. Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10. sõidukinimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2
annaabi.ee 
