Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatati la...
külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14. sajandi 30-ndatel aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja linna haldus- ning avaliku elu keskus - Raeväljak, mille äärde ehitatati uus raekoda ning arvatavasti ka nn Uus maja ehk hilisem Mustpeade maja. 1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi krooni valduste kõige suurem linn. 1710
6. RENESSANSS Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb Itaaliast 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine. [1] Renessanss kui arhitektuuriajaloo pöördepunkt, oli tunnistajaks enneolematute ideede levikule, mida soodustasid trükikunsti murranguline areng. Sellel perioodil suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatati raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik oli linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutus madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Moes oli antiiksammastele toetuv kaaristu. Seinapinda hakkasid kaunistama poolsambad ja pilastrid (joonis 24), simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). [19] 17
annaabi.ee 
