Vaadeldes traditsioonilist Jaapani maja, hakkab kindlasti silma suur katus. Kuigi suurejooneline katus pole unikaalne Jaapanile, nimelt võib kohata sääraseid katuseid ka mujal Aasias, siis erinevalt teistest riikidest, omab katus Jaapani kultuuris hoopis omaette tähendust. Põhiline mõte katusel on muuta maja silmapaistvaks. Seda nii otseses mõttes, kui ka kaudses. Inimesel võib olla rakse märgata muidu madalat Jaapani maja, selle eesmärgiga ehitataksegi majale peale suur katus, et see tõuseks esile. Lisaks sellele omab katus ka sümboolset tähendust, nimelt on katuse eesmärk näidata maja olemasolu ka sümboolselt. Jaapani katus on tavaliselt tehtud savist, puust või vasest. Põhiplaanilt on Jaapani katus väikese kallakuga ning jaapani katusel puuduvad liigsed kaunistused. Olenemata põhimõttelisest lihtsusest, jätab katus väga suurejoonelise mulje, millele aitab kaasa selle suurus, võrreldes maja endaga
vähe või üldse mitte transrasvhappeid sisaldavaid hüdrogeenitud taimerasvu. KÕRGEKVALITEETNE VALK Peale vee on valk meie keha üks olulisemaid komponente, keha moodustab toiduga saadud valgust lihaseid, kõõluseid, küüsi, juukseid ja teisi keha struktuure. Valkudest ehk proteiinidest moodustuvad kehas ensüümid ja hormoonid, valkudest moodustatakse geene ja muid rakule vajalikke komponente. Toiduga saadavad valgud lagundatakse seedetraktis aminohapeteks ja keha valgud ehitataksegi üles neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks
annaabi.ee 
