Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. 17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond, etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai Luddendorff. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendis olid ründerelvadest tõhusamad. Hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. 1915. Aata aprillis kasutasid Saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglasti kaitsest läbi tungida. 1915. Aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud veena
tüüp, keda hiljem tunneme Nipernaadi romaanist. Selles mõttes on siin selge algus küll. Sellist impressionistliku taustaga suvitsuromaani tuleb 1910-20ndatel aastatel. Rändaja tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis. "Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaalses joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud
annaabi.ee 
