sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal. Kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli mõeldud põlluvahi elamuks.Praeguse Kitsa tänava joonelt algasid Suuremõisa põllud. Valvuri ülesandeks oli tõenäoliselt jälgida, et linna loomad ei pääseks põldudele. Teiselt korruselt oli seda parem teha. KURESSAARE RAEKODA - Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. KURESSAARE VAEKODA - Kuressaare vaekoda on barokne astmikviiluga hoone Kuressaare kesklinnas Tallinna tänav 3. Vaekoda on ehitatud Rootsi ajal 1663. aastal. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mis võimaldasid ausat kauplemist. VESKI - See tuuleveski on kolmest käesoleva sajandi esimesel poolel linna piirides töötanud tuuleveskist ainsana säilinud
vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - usklike hulgas on see tuntud "püha puuna". Purtse kindluselamu Oletatav ehitamisaeg 1533-1565 Johann Taube ajal. Restaureeritud 1988-1990.a. Purtse kindluselamu on Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud ja pälvis 1990.a. Eesti parima ehitise tiitli. Ajalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi nime all tuntud kindluselamu on ehitatud huvitaval ajal -
et raekoja projekteeris Magnus De la Gardie, joonised valmistas ehitusmeister Franz Stimer, kes asus Riiga Elbingist ja töötas Magnus De la Gardie ülesandel Kuressaares aastatel 1648- 54. Valmis sai raekojahoone 1670. Aastal. Samast aastast on märkimisväärne ajalooline fakt see, et rae ametid muutusid nüüd palgaliseks, varem neid ametikohit ei tasustatud, need olid nn. Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. Itaalia renessansist vahetult lähtunud barokk oli Eestis domineerivaks stiiliks umbes 1630-1775 aastail, kuid see oli kainem, antiiksetest eeskujudest (eriti Rooma) lähtuv klassitsistlik barokk (nn. varaklassitsistlik), mis Hollandi ja Skandinaavia vahendusel meile levis. Kuressaare raekoda on kõrge kahekorruseline kelpkatusega hoonega. Ehituskehand on
annaabi.ee 
